Kokkulepe iseendaga: lihtsalt kuulan, ei küsi ega kommenteeri

Avastasin juba aastaid tagasi, et kellegagi koos reisile minnes tutvun nii mõnigi kord justkui uue inimesega. Enamasti on see avastus positiivne, kuid kes sinna teise sisse näeb. Räägin ikka vaid sellest, mida ise näen ja tunnen. 😉

Reisin tihti koos erinevate inimestega, nii lühemalt kui pikemalt. Olen suhteliselt tolerantne ja püüan teisi võtta nii nagu nad on. Püüan mõista, sest inimesed on minu jaoks huvitavad ja arusaamine, mis kellegi jaoks oluline või mitte, sisaldab endas enamasti ka väljakutset. Põnev on näha, kas see, mida sisetunne mulle ütleb, osutub tõeseks või mitte.

Pikemat aega suletud ruumis (auto, buss, lennuk, hotellituba) viibides ilmneb inimeste kohta nii mõndagi sellist, mida põgusamatel kokkupuudetel tähele ei pane, teadvustamisest rääkimata. Võib kuid, mõnikord aastaid kellegagi suhelda või koos töötada ja siis avastada, et ühine autosõit teise Eesti otsa või lennureis teise riiki toob välja hoopis teise inimese.

Samamoodi on ka minuga. 😉

Pilt: shutterstock.com