Liiga paindlik

19. juuni 2019 Lisa kommentaar

“Vaata ise, kuidas sul ajaga on…”

Võin oma plaanid sekundiga ringi teha, puhtalt emotsiooni pealt. Tean seda, kuid ikka veel paneb mind imestama, kuidas seda otsekui kõrvalt vaatan ja uuest olukorrast positiivset otsima asun. See lihtsalt peab seal olemas olema!

Mõned päevad hiljem.

Hea end aegajalt kõrvalt vaadata ja tunnistada, et arenguruumi on veel küllaga. Emotsioonidest vabanemise osas.

Pilt: shutterstock.com

Rubriigid:Muud Sildid:, ,

Lahendust otsides

18. juuni 2019 Lisa kommentaar

“Kaua me nendest probleemidest veel räägime, hakkame juba lahendusi otsima…”

Keskenduda probleemi asemel lahendustele. Kas tõesti on nii vähe vaja, et midagi muutuks? Jah ja ei, kuid selge on see, et muutused saavad alguse meie peas.

Vaadates tagasi oma töötaja aastatele, olen sunnitud tunnistama, et nii mõnigi kord oli hoopis lihtsam. Probleem(id) leitud, sai energia lahenduste leidmisele ja nende elluviimisele suunata. Inimesed tulid kokku, rääkisid ja joonistasid asja läbi ning tegid ära. Töö-eluga enamasti nii lihtne ongi. Kuidas aga läheneda probleemidele väljaspool seda?

Harva kohtan kedagi, kes oma isiklikus elus ette tulevatele probleemidele sama metoodiliselt läheneks. Enamasti ikka hakatakse kohe lahendama või katsetama ja imestatakse siis, miks see soovitud tulemuseni ei vii. Kusjuures, tihti on ka see soovitud tulemus enese jaoks täpselt kirjeldamata. Probleemi sõnastamisest rääkimata. Vaadatakse, mida teised teevad ja püütakse seda järele aimata. Enesele teadvustamata asja sisu või põhjusi selle ümber, sest millegagi tegeleda on ju tore. Kui väga vaja, mõeldakse ka probleem välja, mõni väiksem, mitte nii “hirmutav”, et oma tegemisi õigustada ja jätta “asjaliku inimese” mulje nii enesele kui teistele. Rohkem vist ikka teistele.

Aeg aga kulub. Asjadele, mis täna tunduvad olulised ja vajalikud, kuid pikemas perspektiivis siiski suht tühisteks osutuvad. Täites tööpäevadest allesjäänud tunnid trenni, sõprade või pidudega, et vaigistada seda, mis tegelikult meelel.

Pilt: 123rf.com

Rubriigid:Muud Sildid:,

Ta ei meeldi mulle!

17. juuni 2019 Lisa kommentaar

Aegajalt taban end uue inimesega kohtudes mõttelt, et ta ei meeldi mulle. Midagi tema juures häirib. Selleks võib olla naeratus või selle puudumine, mõni lause või vaikusehetk, midagi tema käitumises…

Siis järsku toimub muutus. Seda märgates üllatun iga kord. Tavaliselt on muutuse põhjuseks midagi lihtsat, näiteks igapäevane viisakus.

Nii vähe on vaja, et mulle meeldida…

Rubriigid:Muud Sildid:, , ,

Best before ja aeg lendab

16. juuni 2019 Lisa kommentaar

Võtsin riiulist sõbralt laenatud raamatu ja panin autosse. Kohe-kohe pidime kokku saama, et raamatuid vahetada, üks minu omadest on tema käes. Võitlen hetkel kiusatusega, et mitte järele vaadata, kuna seda vahetust planeerima hakkasime, kuid kindlasti jääb see aeg eelmisse aastasse. Nimelt avastasin mõned päevad tagasi, et raamatu juurde pandud kommikarbi parim enne kuupäev on lootusetult üle aja. Kes neid nüüd enam tahab (loe: pean teised ise ära sööma). 😉

Autosse koguneb aja jooksul igasuguseid põnevaid asju. Süütud mõtted, et panen valmis või hoopis silma alt ära, võib aja möödudes tuua kaasa olukorra, kus neid asju on rohkem kui oleks arvanud. Ohtlikud need igasugused panipaigad, mõned käepärased ja teised mitte nii väga. Viimasteni jõudmiseks tuleb autost väljuda ja pagasiluuk avada, mis aga tähendab, et kui midagi tallele pandud, võib kuluda omajagu aega, enne kui sealt midagi uuesti kätte võetud saab.

Pilt: depositphotos.com

Rubriigid:Muud Sildid:, , ,

Masin, platvorm, inimene: Meie digitulevik, Andrew McAfee & Eric Brynjolfsson

16. juuni 2019 Lisa kommentaar

Kusagilt jäi silma, et vastuvõetava informatsiooni hulk igaühe jaoks meist suureneb iga päev, kuid teadvustame sellest vaid väga väikest osa. Üha tihemini võib end avastada vestlustes, kus terminid tunduvad tuttavad, kuid sisust arusaamine on vaid väheste privileeg. Mõtlen siis, et vaatan hiljem järele, kuid enamasti on ka see “hiljem” täidetud sarnaste vestluste ja terminitega.

Mõned märksõnad, mis sellest raamatust silma jäid ja aitasid ümberringi toimuvat paremini mõistetavaks muuta:

Tehisintellekt, inimmõistus ja masinõpe.

Virtualiseerimine.

Linux, Android ja Google.

Võrgud, platvormid ja äpid.

Ühisrahastus ja selle kasutamine millegi täiesti uue loomiseks.

Inimmõistuse ja masina kombinatsioonid.

Airbnb, Uber ja O2O-platvormid.

Tuumik, talgulised ja nende abiga loodud lahendused erinevates valdkondades.

Detsentraliseerimine, Bitcoin ja plokiahelad ning nendega seonduvad probleemid.

Firmad ja juhtimise olulis.

Raamatuid lugedes kerkivad teinekord silme ette erinevad näod, inimesed, kellele võiks neid soovitada. Mõtlesin, et huvitav küll, kuidas isa ümberringi toimuvat näeb ja kas see raamat võiks talle huvi pakkuda. Mitte et seda ei võiks lugeda ka teised, kes toimuvast paremat pilti saada soovivad

Pilt: apollo.ee

Rubriigid:Muud, Raamatud Sildid:, ,

Kas kõike on vaja kogeda?

14. juuni 2019 Lisa kommentaar

Kui palju võib olla erinevaid elus ettetulevaid situatsioone, milles ma veel kunagi pole viibinud? Arvatavasti liiga palju. Kui palju on situatsioone, mille kohta tean juba täna, et varem või hiljem nad mind tabavad ja põgeneda ei ole kusagile? Ei taha loendama hakata, kuid kindlasti on neid sadu.

Sõber helistas. Rääkisime inimesest, kes kunagi meie elus. Jutuks tulid ka need, kes seal endiselt ja mõned ütlemised, mis jäänud kõrva kriipima. Kõne lõppes, kuid monoloog mu sees jätkus. Öeldes kellegi kohta kehvasti, ei pruugi see kuidagi iseloomustada adressaati, küll aga ütlejat.

Inimesed ütlevad. Igasuguseid asju. Kui neilt aga küsida, et miks nad nii arvavad, siis tihti ei järgne mitte seletust, vaid hoopis väide, et nad ei mõelnudki seda üldse nii. Nad ütlesid midagi, mis meeles mõlkus, enesele teadvustamata, kuidas kuulaja sellest aru saada võib. Ja meie. Tihti olemegi vaid kuulajad, selmet olla diskussioonipartnerid. Selmet küsida üle, täpsustada, esitada oma seisukoht.

Miks ma siis rahuldun kuuldavaga ja üha tihemini jätan oma arvamuse vaid enda teada. Kas tõesti olen ma hakanud kartma vaidlusi. Või hoopis valima. Aega, kohta ja teemat.

Kokkuvõtteks: loodan siiralt, et kui satun minu jaoks uude olukorda, siis jätkub mul arukust kõigepealt olla vait, vaadata ja kuulata, ning alles siis teha suu lahti ja öelda. Loodetavasti midagi positiivset, toetavat ja arukat.

Rubriigid:Muud Sildid:, , , ,

Õudne lõpp või lõputa õud

12. juuni 2019 Lisa kommentaar

Tal olid unistused…

Ta hoolis. Oma naisest, lastest…

Ta oli…

Ta uskus, et saab hakkama. Vaatamata kõikidele nendele jamadele, mis ta elus.Jamadele, mille alguspunk ja põhjused olid teada vaid talle enesele.

Öeldakse, et põrgusse viiv tee on sillutatud heade kavatsustega, ja nii kohatu kui see võrdlus siin ka pole, siis mingis mõttes iseloomustas see teda. Ta tahtis head…

Rabeleda välja august, mille ise oli endale kaevanud. Ta uskus, et saab hakkama. Ja kukkus taas, järgmisse…

Oleksin ma saanud teda aidata? Või olin vaid üks nendest, kes vaatas kõrvalt, mis iganes selleks põhjenduseks siis ka polnud. Kas veel üks kõne, veel üks sõnum oleks midagi muutnud?

Ma tõesti ei tea ja vastus pole enam võimalik saada…

Pilt: taimekuller.ee

Rubriigid:Muud Sildid:, ,