Sa oled mu unedes

Sa sirutusid mu poole ja oskamata kuidagi reageerida, püsisin ma paigal. Sa suudlesid mind. See oli ootamatu ja nii armsalt oskamatu suudlus. Su silmad olid kramplikult kinni.

—

Lamasin kõhuli. Ei mäleta täpselt, kus või miks. Sa tulid, kuid ma ei märganud. Tundsin vaid sooja ja alasti keha, mis mind kergelt riivas. Su käed libisesid mu õlgade alt läbi ja siis, mõneti ootamatult, leidsid endale koha mu peal. Sa olid nii mõnusalt soe.

—

Unedega on naljakad lood. Pajataksin, kuid tavaliselt libisevad nad mu käte vahelt veel enne kui korralikult ärgatagi jõuan. Jäävad vaid ähmased katked, täidetud nägude ja nimedega, mis mind kuidagi ei aita. Mõnikord helistan või kirjutan neile. Ütlen, et nad olid mu unedes ja küsin, kuidas läheb. Mõnikord ma seda ei tee, sest see oli vaid uni…

Mõned uned on aga teistsugused. Peategelastega, kelle isikud jäävad saladuseks. Sündmustega, mis jäävad kummitama.